Avinurme Gümnaasiumi 4.klassi õpilased said hakkama väga suurejoonelise heategevusliku algatusega, abistades lastekodulapsi ja õppides ise teatritöö eri tahkusid.

Lastekodulaste abistamiseks otsustati lavastada näidend „Pöial-Liisi“ ning korraldada teatrikohvik, mille tulu annetada lastekodulastele. Esimeses etapis valisid lapsed teatritüki, mida lavastada eesmärgiga pakkuda lastekodulastele toredat ja rõõmsat meelelahutust. Seejärel mõeldi välja kostüümid, lavakujundus, kavad, kuulutused, teatrikohviku menüü ning teostamiseks vajalik ülesannetejaotus.

28.mai 2010. aastal toimus kaks teatrietendust kooli aulas, etenduste vaheajal töötas teatrikohvik. Lapsed valmistasid kodunduse klassi õppeköögis kohvikus müügiks mineva toidu, arveldasid rahaga, määrasid ise raamatupidaja, kes tegeles kohviku tulude ja kuludega. Antud päevaga koguti 1281,80 krooni Tartu Lastekodu Käopesa lastele arendavate mängude ostmiseks.

Varasügisel tehti ühine visiit lastekodusse, kus tuli esitluse läbiproovitud etendus ja anti üle rahaline kingitus. Projekti jooksul toimusid õppekäigud kohalikesse ettevõtetesse eesmärgiga leida toetajaid; toimus õppekäik Rakvere Teatrisse, kus tutvuti teatritööga lähemalt; kohtuti näitleja Tiina Mälbergiga eesmärgiga õppida näitleja elukutset ning jagada kogemusi.

Projekti käigus omandasid õpilased lisaks ettevõtlikkusele ka palju praktilisi oskusi- õmblemine, toidu valmistamine, laua katmine, triikimine, rahaga arveldamine, esinemine, intervjueerimine. Samuti andis õpilastele palju indu ja positiivseid elamusi teadmine, et oma algatusega sai üheskoos palju head tehtud.

Kiviõli Keskkooli õpilased otsustasid oma kodulinna olulisemad sümbolid ja objektid rinnamärkidele kanda, et neid linnakodanikele ostukeskuse K5 sünnipäevalaadal müüa.

Projekti laiem eesmärk oli õppida paremini tundma oma kodulinna ja jäädvustada olulisemad objektid rinnamärkidele.

Üheskoos jagati end paaridesse ja mindi linna peamisi objekte ja sümboleid pildistama. Seejärel valmistati märgid ja kujundati reklaam oma toodete müügiks. Samuti kalkuleeriti märkide müügihind. Laadal osalemine andis palju innustust, sest enamus märkidest sai müüdud ja projekt edukalt elluviidud.

Kohtla Põhikooli 1.- 4. klassi õpilased otsustasid Kohtla-Nõmme valla isadepäevale pühendatud perepäeval lüüa kaasa traditsioonilise mardilaada korraldamisega. Laadal osalemiseks korraldati koolis mõttetalgud, kus õpilased väljendasid oma soove ja otsustasid, milliste uuendustega seekord laadal üllatada.

Üheskoos otsustati mardilaadal müüa isetehtud maiustusi ja küpsetisi. Seega asuti kauplemiskohta ette valmistama ja kujundama ning küsepsetisi meisterdama.

Retsepti valik ja maiustuste tegemine jäi igaühe enda otsustada. Kasutades ühiselt kööki, pakuti teineteisele abi ja õpetati erinevaid küpsetamisnippe. Õpilastel oli võimalus olla erinevates rollides: pagar, kuntsnik, müüja, koristaja ja kogeda erinevate elukutsete vajalikkust. Samas said nad tunda, et ühisel tegutsemisel on suur jõud, mis viib õnnestumiseni ja annab meeldiva rahulolutunde. Esimene positiivne tagasiside tuli juba laada ajal, kui omatehtud küpsetised kiirelt ära osteti ja tänulikud ostjad veel soovisid, aga kaup oli otsas. Hilisem tagasiside koolis tõi esile õpilaste arusaama raha väärtusest ja sellest, et raha saamiseks on vaja väga palju tööd teha. Lapsed leidsid ettevõtmisest innustust, mis andis neile nii uusi kogemusi, julgust kui ka ettevõtlikkust edaspidisteks ürituste korraldamisteks.

Õpilased ühendasid osavalt kasuliku praktilisega ja leidsid, et erinevatelt ekskursioonidelt ning õppekäikudelt kogutud piltidest saaks kokku panna nii fotonäituse kui kalendri.

Esimese ühistööna valiti välja 12 looduspilti viimaste aastate ekskursionidest Naissaarele, Aimla Looodusparki ja Oonurme rabasse. Seejärel töödeldi arvutiprogrammis pildid näituse jaoks sobivasse formaati ning lisati pildiallkirjad.

Kuna loodusfotodest oli kokku pandud kena kollektsioon, siis otsustasid õpilased kasutada materjali ka kalendri tegemiseks. Esmalt kujundas iga õpilane endale kalendri (kasutades arvutiprogrammi MS Word või MS Publisher) vastavalt soovidele (nt lisades sõprade sünnipäevad, sõprade pildid, tähtpäevad jne). Tingimus oli see, et kõikides kalendrites kasutati näitusel olevaid pilte. Seejärel valiti välja parim kalender, millest tehti 6 koopiat jõululaada müügi jaoks. Tulemusena müüdi maha kõik toodetud kalendrid ning teeniti vajalik raha “Kevadlaada” projekti alustamiseks. Kalendrite tegemine innustas niivõrd, et see võib muutuda koolis iga-aastaseks traditsiooniks.

Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi õpilased ja Läti noortekeskuse Rezekne liikmed õppisid kaasahaaraval viisil ajaloolisi objekte Tallinnas ja Riias. Ühel ja samal päeval tegid noored mõlemas linnas pilte ajaloolistest ehitistest, keskaegsete tänavate ja tornide matemaatilisi mõõtmisi, kuulasid orelimuusikat Toomkirikus ning maitsesid keskaegset kööki.

Projekti lõpus toimus telesild „Мinevikuta ei ole tänapäeva“ Eesti ja Läti võistkondade vahel, mille jooksul õpilased leidsid Tallinna ja Riia sarnasusi, tegid kindlaks riikide pealinnade rolli nii keskajal kui ka tänapäeval.

Kahe riigi vaheline algatus suurendas noorte teadmisi kodukoha ajaloolistest objektidest, andis rahvusvahelise kogemuse ja meeskonnatöö ning vastutuse jagamise tunde. Samuti tekitas see osades noortes soovi proovida töötada giidina mõnes turismifirmas ja õppida edaspidi TÜ Pärnu kolledž-s turismiettevõtlust. Restorani Balthasar Russow külastamine ja keskaegsete roogade maitsmine on avaldanud suurt muljet ja tekitanud soovi õppida Kuressaare Kolledž (KK) –s turismi- ja toitlustuskorraldust. Mõned õpilased hakkasid aga huvituma restauraatori elukutsest.

Avinurme Gümnaasiumi õpilased viisid läbi projekti „Tulevik minevikust”, mis tõi kokku Eesti, Rumeenia ja Kreeka noored, et rääkida oma maa kultuuripärandist läbi toidu, kunsti, muusika ja käsitöö. Arutelude peaküsimuseks oli, kuidas hoida oma traditsioone ja rahvusele iseloomulikku elus ka tulevikuks.

Algatuse ellukutsumiseks pidid noored ise kirjutama projektitaotluse Euroopa Noored Eesti büroole, suhtlema partnetitega ja rahastajatega ning erinevate teenusepakkujatega (erafirmad, kooli söökla, lapsevanemad, hotell, toitlustus söögikohtades). Külaliste vastuvõtmiseks korraldasid nad majutusperede juures elamise ja koostasid vaba aja programmi.

Rahvusvahelise projekti üks läbivamaid jooni on inglise keele kui töökeele valdamine. Kuna projekti teemaks oli kultuuripärand, said veel eriti oluliseks ajalooteadmised. Paljud tegevused olid käelised ja seega kasutati ka teadmisi kunstist, käsitööst ja tööõpetusest. Tegevuste paremaks läbiviimiseks kaasati partnereid nii mittetulundus-, avalikust- kui ärisektorist.

Projekti tegevustest sai osa umbes 60 noort. Noored said hindamatu kogemuse rahvusvahelises koostöös, oma tegevuse eesmärgistamises, meeskonna- ja organiseerimistöös.

Kuidas ühendada loodusõpetuse, matemaatika ja kehalise kasvatuse ainetundides õpitu? Illuka Kooli õpilased näitasid eeskuju ja asusid korraldama suurejoonelist laata, mille müügiks kasvatavad ise köögivilju ning lilletaimi ja koostavad kaasahaarava eeskava.

Koostöös vallavalitsuse, lasteia, piirkonna koolide, kohalike ettevõtete ning lastevanematega korraldatakse Illukal suursugune laat, kus õpilased kannavad hoolt üldkorralduse, müügipunktide ja laada edukuse eest. Nii õpitakse meeskonnatööd, vastutuse jagamist ja võtmist, delegeerimist ning ka reaalselt taimede külvamist, piketeerimist ja kasvatamist.

Laadapäeval peavad õpilased viima läbi erinevaid mänge ja töötubasid ning sisustama päeva huvitavate eeskavadega. Samuti tuleb ise leida sponsoreid ning külalisesinejaid.

Kokkuvõttes on projekti haaratud väga suur hulk õpilasi, kellel on kanda vastutusrikas roll. Selge on see, et õpilased saavad siit suure elukogemuse võrra rikkamaks.

Konkurentsitihedal infoühiskonna ajastul hakkavad noored juba väga varakult mõtlema oma tuleviku ja karjäärivalikute peale. Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi gümnasistid haarasid initsiatiivi ja kaardistasid üheskoos oma tuleviku väljavaateid ning õppisid karjääri planeerima.

„Karjääri planeerimise“ projekti eesmärk oli tutvuda erinevate elukutsetega, saada infot muutustest töömaailmas ja sellega seotud prognoosidest. Olulisem oli aga teadvustada oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist.

Selleks, et gümnasistid mõtlesksid läbi oma tulevase karjääri valikud otsisid nad vastuseid kolmele põhiküsimusele: kas on vaja planeerida oma karjääri?, millal on vaja alustada karjääri planeerimisega?, kuidas seda teha?

Projekti raames õppisid gümnasistid, kuidas otsida endale töökohta, kellelt küsida konsultatsiooni töökoha kaotamise korral, mida tähendab coaching (õppimise arendamine). Samuti rääkisid erinevad ettevõtjad lastele, kuidas avada oma firma ja äri ning õigesti rahaga toimida.

Projekti osalejad oskavad nüüd koostada CV-d ja mõistavad, et karjääri planeerimist on vaja alustada võimalikult varakult. Projekti osalejaid lõid ühtlasi veebilehe, kus on kõik vajalik info noortele tööellu astujatele: http://karjera.weebly.com