Õpilased ühendasid osavalt kasuliku praktilisega ja leidsid, et erinevatelt ekskursioonidelt ning õppekäikudelt kogutud piltidest saaks kokku panna nii fotonäituse kui kalendri.

Esimese ühistööna valiti välja 12 looduspilti viimaste aastate ekskursionidest Naissaarele, Aimla Looodusparki ja Oonurme rabasse. Seejärel töödeldi arvutiprogrammis pildid näituse jaoks sobivasse formaati ning lisati pildiallkirjad.

Kuna loodusfotodest oli kokku pandud kena kollektsioon, siis otsustasid õpilased kasutada materjali ka kalendri tegemiseks. Esmalt kujundas iga õpilane endale kalendri (kasutades arvutiprogrammi MS Word või MS Publisher) vastavalt soovidele (nt lisades sõprade sünnipäevad, sõprade pildid, tähtpäevad jne). Tingimus oli see, et kõikides kalendrites kasutati näitusel olevaid pilte. Seejärel valiti välja parim kalender, millest tehti 6 koopiat jõululaada müügi jaoks. Tulemusena müüdi maha kõik toodetud kalendrid ning teeniti vajalik raha “Kevadlaada” projekti alustamiseks. Kalendrite tegemine innustas niivõrd, et see võib muutuda koolis iga-aastaseks traditsiooniks.

Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi õpilased ja Läti noortekeskuse Rezekne liikmed õppisid kaasahaaraval viisil ajaloolisi objekte Tallinnas ja Riias. Ühel ja samal päeval tegid noored mõlemas linnas pilte ajaloolistest ehitistest, keskaegsete tänavate ja tornide matemaatilisi mõõtmisi, kuulasid orelimuusikat Toomkirikus ning maitsesid keskaegset kööki.

Projekti lõpus toimus telesild „Мinevikuta ei ole tänapäeva“ Eesti ja Läti võistkondade vahel, mille jooksul õpilased leidsid Tallinna ja Riia sarnasusi, tegid kindlaks riikide pealinnade rolli nii keskajal kui ka tänapäeval.

Kahe riigi vaheline algatus suurendas noorte teadmisi kodukoha ajaloolistest objektidest, andis rahvusvahelise kogemuse ja meeskonnatöö ning vastutuse jagamise tunde. Samuti tekitas see osades noortes soovi proovida töötada giidina mõnes turismifirmas ja õppida edaspidi TÜ Pärnu kolledž-s turismiettevõtlust. Restorani Balthasar Russow külastamine ja keskaegsete roogade maitsmine on avaldanud suurt muljet ja tekitanud soovi õppida Kuressaare Kolledž (KK) –s turismi- ja toitlustuskorraldust. Mõned õpilased hakkasid aga huvituma restauraatori elukutsest.

Avinurme Gümnaasiumi õpilased viisid läbi projekti „Tulevik minevikust”, mis tõi kokku Eesti, Rumeenia ja Kreeka noored, et rääkida oma maa kultuuripärandist läbi toidu, kunsti, muusika ja käsitöö. Arutelude peaküsimuseks oli, kuidas hoida oma traditsioone ja rahvusele iseloomulikku elus ka tulevikuks.

Algatuse ellukutsumiseks pidid noored ise kirjutama projektitaotluse Euroopa Noored Eesti büroole, suhtlema partnetitega ja rahastajatega ning erinevate teenusepakkujatega (erafirmad, kooli söökla, lapsevanemad, hotell, toitlustus söögikohtades). Külaliste vastuvõtmiseks korraldasid nad majutusperede juures elamise ja koostasid vaba aja programmi.

Rahvusvahelise projekti üks läbivamaid jooni on inglise keele kui töökeele valdamine. Kuna projekti teemaks oli kultuuripärand, said veel eriti oluliseks ajalooteadmised. Paljud tegevused olid käelised ja seega kasutati ka teadmisi kunstist, käsitööst ja tööõpetusest. Tegevuste paremaks läbiviimiseks kaasati partnereid nii mittetulundus-, avalikust- kui ärisektorist.

Projekti tegevustest sai osa umbes 60 noort. Noored said hindamatu kogemuse rahvusvahelises koostöös, oma tegevuse eesmärgistamises, meeskonna- ja organiseerimistöös.

Kuidas ühendada loodusõpetuse, matemaatika ja kehalise kasvatuse ainetundides õpitu? Illuka Kooli õpilased näitasid eeskuju ja asusid korraldama suurejoonelist laata, mille müügiks kasvatavad ise köögivilju ning lilletaimi ja koostavad kaasahaarava eeskava.

Koostöös vallavalitsuse, lasteia, piirkonna koolide, kohalike ettevõtete ning lastevanematega korraldatakse Illukal suursugune laat, kus õpilased kannavad hoolt üldkorralduse, müügipunktide ja laada edukuse eest. Nii õpitakse meeskonnatööd, vastutuse jagamist ja võtmist, delegeerimist ning ka reaalselt taimede külvamist, piketeerimist ja kasvatamist.

Laadapäeval peavad õpilased viima läbi erinevaid mänge ja töötubasid ning sisustama päeva huvitavate eeskavadega. Samuti tuleb ise leida sponsoreid ning külalisesinejaid.

Kokkuvõttes on projekti haaratud väga suur hulk õpilasi, kellel on kanda vastutusrikas roll. Selge on see, et õpilased saavad siit suure elukogemuse võrra rikkamaks.

Konkurentsitihedal infoühiskonna ajastul hakkavad noored juba väga varakult mõtlema oma tuleviku ja karjäärivalikute peale. Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi gümnasistid haarasid initsiatiivi ja kaardistasid üheskoos oma tuleviku väljavaateid ning õppisid karjääri planeerima.

„Karjääri planeerimise“ projekti eesmärk oli tutvuda erinevate elukutsetega, saada infot muutustest töömaailmas ja sellega seotud prognoosidest. Olulisem oli aga teadvustada oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist.

Selleks, et gümnasistid mõtlesksid läbi oma tulevase karjääri valikud otsisid nad vastuseid kolmele põhiküsimusele: kas on vaja planeerida oma karjääri?, millal on vaja alustada karjääri planeerimisega?, kuidas seda teha?

Projekti raames õppisid gümnasistid, kuidas otsida endale töökohta, kellelt küsida konsultatsiooni töökoha kaotamise korral, mida tähendab coaching (õppimise arendamine). Samuti rääkisid erinevad ettevõtjad lastele, kuidas avada oma firma ja äri ning õigesti rahaga toimida.

Projekti osalejad oskavad nüüd koostada CV-d ja mõistavad, et karjääri planeerimist on vaja alustada võimalikult varakult. Projekti osalejaid lõid ühtlasi veebilehe, kus on kõik vajalik info noortele tööellu astujatele: http://karjera.weebly.com

Sillamäe lasteaed „Päikseke“ vajas lumerohkel talvel koristustöödeks lumelabidaid. Oma abistava käe ulatasid mudilastele Sillamäe Vanalinna kooli põhikooli õpilased, kes meisterdasid lasteaiale 50 lumelabidat.

Tööd tehti tööõpetuse tundides õpetaja juhendamisel. Õpilased pidid välja arvestama vajamineva materjali hulga, koostama eelarve, kalkuleerima ühe toote maksumuse ja valmistama labidaid. Praktilist planeerimis- ja läbirääkimisoskust kogesid õpilased kooli juhtkonnas eelarvet esitledes. Samuti õppisid õpilased tegema iseseisvalt ühte praktilist ja talvel igapäevaselt vajalikku tööriista.

Töö tulemusel valmis 50 lumelabidat. Peale töö lõppemist organiseeriti fotonäitus lasteaias. Õpilased andsid teineteise töödele tagasisidet ja tegid ettepanekuid tulevikuks. Suurem osa lastest tegid ettepaneku valmistada labidate komplekt ka oma kooli jaoks, et lumisel talvel olla abiks oma kooli kojamehele lume koristamisel. Lähemalt saab lugeda projektist ka kooliblogis: http://ekpsvlk.blogspot.com/

Selle projekti abil tekkis tihedam side lasteaiaga ja õpilased tunnetasid väga selgelt, et nende tegevusest on praktiline kasu. Tegemist on eeskujuliku ja suurepärase algatusega, kus vanemad õpilased aitasid väiksemaid sõpru.

Infotehnoloogia ajastul kasvanud õpilastel on rohkelt võimalusi omandada võõrkeeli interneti ja kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil. Nii näiteks korraldasid Toila Gümnaasiumi õpilased Skype peo Slovakkia partneritega ja arendasid seeläbi oma saksa keele oskusi.

Suhtlemiseks kasutasid õpilased eTwinningu keskkonda, kus nad jagasid saksa keeles erinevat infot Slovakkia partneritega ja tegid ettevalmistusi ühise netipeo korraldamiseks. Tegevused sisaldasid peokutse kujundamist arvuti abil, selle üleslaadimist blogisse, peo planeerimist, saksakeelse ostunimekirja koostamist peo jaoks, peo fotode ja video töötlemist ning üleslaadimist blogisse. Projekti tegevused olid üksteisega seotud (kombed, kutse peole, ostunimekiri) ja kulmineerusid ühise peoga Slovakkias ja Eestis. Blogi sissekanded tegid lapsed oma nime all ja vastutasid selle eest, mida avaldasid. Skype-peol tutvustasid õpilased ennast ja said partneritega lähemalt tuttavaks, laulsid koos partneritega Slovakkiast ühiselt saksa keeles, kuulasid partnerkooli direktori tervitust ja vastasid sellele.

Kõige olulisem õppetund projektist tulenes sellest, et lapsed kogesid, et saavad võõrkeeles hakkama ja õppisid tundma ning kasutama erinevaid IKT tööriistu võõrkeele omandamiseks. Praktilise suhtluskogemuse kaudu tõusis ka õpilaste motivatsioon saksa keelt õppida.

Sillamäe lasteaialapsed tutvusid teatrieluga ning sealsete võimalike elukutsetega alates lavastajast ja kassapidajast kuni näitlejatööni.

Parim viis teatrieluga lähemalt tuttavaks saada on kogeda sealseid telgitaguseid ning seejärel ise kõike järele proovida. Nii ka Sillamäe õpilased tegid. Üheskoos külastati linnateatrit “Teine Taevas”, kus teatri direktori eestvedamisel vaadati teatri ruume, räägiti näidendite lavastamisest ja elukutsetest, mis on seotud teatriga.

Tutvudes reaalse teatrieluga otsustasid õpilased ka ise sel suunal kätt proovida. Koos valiti teatriliik, mida hakati lavastama - “Marionetid”. Mõeldi välja süžee ja pandi paika materjalid, mida võiks kasutada etenduse valmistamiseks.

Seejärel jagasid lapsed omavahel tööd ära - üks laste rühm valmistas nukke, teine aga loomi jne.

Projekt arendas lastes algatusvõimet, kasvatas koostöö tegemise oskusi ja võimet kuulata etenduse käigus tähelepanelikult oma partnerit. Laste tööd olid kasulikud ka lastemängude jaoks. Tänaseni mängivad lapsed omavalmistatud marionettidega, mis arendab nende emakeelt. Samuti tekkis palju huvilisi, keda teater paelub ja kes tahavad tulevikus jätkata teatrikoolis töötamist.

Jõhvi gümnaasiumi põhikooli õpilased kasutasid oskuslikult lumerohke talve võimalusi ja algatasid tõeliselt heategevusliku ettevõtmise luues lasteadadele lumest mängumaa. Kogu projekt oli kantud soovist valmistada väiksematele lastele rõõmu. Praktilise poole pealt arendas see õpilaste meeskonnatöö oskusi, loovat mõtlemist ja koostööd eri osapooltega.

Projekti planeerimise faasis kaardistasid õpilased erinevad kujundid, mida lasteaiale teha ja kunstiõpetuse tunnis joonistati vastavad ideekavandid. Seejärel asuti üheskoos lasteaia territooriumile lumekujusid ehitama, mis valmistasid väiksematele palju rõõmu ja head. Eesti keele tunnis arutlesid õpilased toimunud ürituse õnnestumise ja selle sotsiaalse mõju üle.

Kokkuvõttes on tegemist väga hea näitega sellest, kuidas kasutada ära ilmastiku poolt loodud võimalusi praktilistel ning headel eesmärkidel ning haarata initsiatiivi.

Lasteaia Kannike ettevõtlikud lapsed avasid sõbrapäeva puhul „Meelespea kohviku“, kus pakuti isetehtud küpsetisi, võileibu ja käsitööna valminud ehteid.

Tegemist oli väga suure ettevõtmisega, mis haaras lapsi ja rakendas nii matemaatika, kunsti, kokanduse kui ka muusikatunnis õpitut. Igale kohviku külastajale valmistasid lapsed sõbrapäeva kaelaehte. Selleks varuti savi, taignarull ning pits. Omavahel jagati tööd - kes voolib läbi pitsi, kes vormib südamed, teeb augud, paneb alusele kuivama. Külaliste sooja vastuvõtu tagamiseks panustasid lapsed ka kohviku dekoreerimisse ja lõikasid välja erinevaid südamekujulisi kaunistusi laudadele.

Kohaletulnud külalised said kohvikus osta mänguraha eest isuäratavaid tikuvõileibasid, küpsiseid ja morssi, mis valmisid kõik suure meeskonnatöö viljana. Meeleolu loomiseks võtsid kaks muusikakoolis õppivat last enda kanda muusiku rolli, esitades viiuli ja klaveripalasid.

Kokkuvõttes veetsid lapsed ja kohviku külalised väga meeleoluka sõbrapäeva, mis ühendas nii tegijaid kui tööviljade nautijaid. Kõige väärtuslikum kogemus laste jaoks kasvas aga reaalse elu ja päris tööde-tegemiste rollide proovimisest lasteaiale omasest mängudemaailmast väljapool.